Organisatsioon

Eesti Instituut täna
 

Instituudis töötab hetkel 13 inimest, kes on ametis kas Tallinna peamajas või instituudi välisesindustes Helsingis (asutatud 1995) ja Budapestis (asutatud 1998); varem on tegutsenud ka esindused Rootsis (1999-2011) ja Prantsusmaal (2001-2009).

Väljaspool Eestit töötab 3 eesti keele ja kultuuri õpetajat.

Instituudi sisulises töös osaleb mitmeid oma ala väljapaistvaid inimesi tekstide autoritena, toimetajatena, toimetuskolleegiumide liikmetena, kujundajatena või infotehnoloogiliste rakenduste loojatena.

Kodanikualgatusliku ühendusena toimiva Eesti Instituudi tegevuse aluseks on põhikiri. Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus. Mais 2015 valitud juhatusse kuuluvad Mart Meri (esimees), Tiina Maiberg, Katrin Maiste, Eero Raun ja Karlo Funk. Mittetulundusühingus on 2016. aasta detsembri seisuga 35 liiget.

Nõuandva koguna tegutseb instituudi juures nõukoda, kuhu seisuga 1. juuni 2011 kuuluvad kultuuriminister Urve Tiidus (ex officio), Maria Alajõe, Mati Heidmets, Tiina Kaalep, Heiki Loot, Ülle Madise, Urmas Reinsalu, Urmas Sutrop, Kaarel Tarand, Küllike Tohver ja Piret Õunapuu.

Eesti Instituut saab oma tegevuseks toetust  riigieelarvest Kultuuriministeeriumi vahendusel. Sellele lisandub konkreetsete ettevõtmiste tarvis erinevatest allikatest laekuv sihtrahastus. Eesti tutvustamisel välismaal on Eesti Instituudi pikaajalisemaid partnereid välisministeerium. Eesti keele ja kultuuri välisõpet korraldatakse tihedas koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga.

Majandusaasta aruanded:

2011
2012

2013

2014

2015

Eesti Instituut on Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide koostöövõrgustiku EUNIC liige. Instituut lähtub oma töös Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.

 

Eesti Instituudi LOGO failid:

- üherealine logo (pdf)

- üherealine logo (jpg)

- kaherealine logo (pdf)

- kaherealine logo (jpg)

Logo kasutusjuhend

 

Eesti Instituudi ajalugu
 

Eesti Instituudi rajamine kodanikualgatusena 1980. aastate lõpul tulenes eestlaste praktilisest vajadusest sõlmida püsivaid rahvusvahelisi kontakte, mis ei oleks enam nõukogude võimu kontrolli all. Suvel 1988 Lennart Meri koostatud kava järgi pidi instituudi ülesandeks saama püsivate kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamine ja Eesti tutvustamine välismaal. 4. oktoobril 1988 otsustas Eesti iseseisvuse taastamist taotlev loomeliitude kultuurinõukogu asutada Eesti Instituudi. Et ametlik tegevusluba saadi alles aprillis 1989, toimis instituut esimesel poolaastal tänu vabatahtlikule tööle ja Eesti sõprade toetusele.

Esimestel tegevusaastatel täitis Eesti Instituut mõneti ka varivälisministeeriumi ja tulevaste Eesti diplomaatide kasvulava rolli. Eesti Instituudi info- või kultuuripunktid tegutsesid mitmel pool Lääne-Euroopas ja Skandinaavias, nii mõnestki neist kasvas dipolomaatiliste suhete taastamise käigus välja Eesti Vabariigi saatkond. Peatselt paigutusid asjad oma loomulikele kohtadele – instituut keskendus Eesti teabe ja kultuuri vahendamisele ning muutus riigi toel ja tunnustusel oluliseks kultuuridiplomaatia teostajaks.