Euro tuli me õuele, kopikas me kaukasse
| ||
| Euro tuli me õuele, kopikas me kaukasse | |
| Johannes Saar | |
|
||
|
||
|
Võiks ju kurta, et eurojaatus peksti rahvalt välja massiivse propagandaga. Et riigi raha, võimupoliitikute jutt ja edukamate ärimeeste huvid mängisid palli ühte väravasse. Et vastasmeeskonna moodustasid pensionärid ja kvalifikatsioonita pensionieelikud, kel pole Euroopale midagi müüa. Et viimastel pole ka raha, ettevõtmist ja jaksu klappimaks kokku kasvõi üks protestiloosung. Et nende nimel kõnelesid eurodebatis mitmed avantüristid. Et kolmandik Eesti elanikest lohistatakse vastutahtsi Euroopa Liitu jõhkra enamusdemokraatliku ülekarjumisega.
|
|
|
||
|
Eurojaatajatest oli tark halva mängu juures teha ka halba nägu. Sest selle taktika tõrjumiseks pole Eesti vaimuvaras ühtegi head vanasõna ega käibetõde. Vanarahvas on täiesti kaitsetu varga ees, kes uhkustab sellega, et tal müts peas põleb. Kuidagi teisiti ei oska ma kirjeldada lõppenud europropaganda imagoloogilist kõneviisi. Võimalik, et sellised vangerdused lauseehituses ja kultuurilistes väärtustes sünnivad sel hapral viivul, mil üleriigilisest poliitilisest prioriteedist saab kellegi personaalne reklaamitellimus. Reklaamibüroodes, teadagi, istuvad meil kõrge enesehinnanguga nn loomingulised isiksused vastuoksliku ametinimetusega artistic director; tegelased, kelles kunstniku poos ja bürokraadi konjunkturism on jõudnud halvima võimaliku kombinatsioonini - majanduslike ja poliitiliste huvide ehtimiseni kõige kultuurilisega, mis tavaliselt eelmainituist kaarega mööda käib. |
|
|
||
|
Europlakat latiino meesiludusega fookuses, all kiri "Rohkem seksikaid mehi!" Millised asjaolud võisid sünnitada sellise propagandistliku passaazhi? Vahest eelkõige reklaamikunstniku ja tema poliitikust kliendi veendumus, et nende juttu nagunii eriti ei usuta. Sellist kõneviisi kasutab tegelane, kes peab rääkima iseenda vastu, kui ta tahab, et teda kuulda võetakse. Ta peab seda tegema naljaga pooleks, sest tõsiselt teda ei võeta. Enese silmakirjalikkuse õigustamiseks peab ta osutama teistele, kes "teevad ka niimoodi". Ja ta osutab müüdile latin lover-ist, mida hoiavad elus pärastlõunased seebiseriaalid telekas. "Seksikate meeste maaletooja" palged kuuluvad leidlikule asjamehele, kellele katteta lubaduste jagamine pole probleem, pigem hoopis professionaalne kantseliit, mille ebaeetilisuse üle võib ta ise samuti nalja heita, selle plakatile lüüa ning selle üle sama mastaapselt ironiseerida nagu rahvaski, kes juba leppinud et talle pidevalt hambasse puhutakse. Selle taustal võtab üldsus tänutundes vastu pöördumised, mis ei varjagi oma kelmikat teesklust ja meelelahutuslikku iseloomu. Paradoksaalselt pääseb rahva mandaadi kaotanu "otse rahva südamesse" just selliste eneseirooniliste ja tuhka pähe raputavate repliikidega, mille on pressinud poliitikuilt välja üldine usaldamatus nende jutu suhtes. Selle plakati konnotatiivne teade on "ma ise ka ei usu, mis ma räägin". See plakat on patustaja ülestunnistus, millega keegi loodab jälle lunastada rahva mandaati. |
|
|
||
|
Olid kord Austrias presidendivalimised, mille keskmes püsis Kurt Waldheimi vastuoluline ja kirgi tekitav isiksus. Palju kõnelesid Waldheimi rivaalid tema kunagisest ja tõestatud seotusest natsismi kuritöödega. Poliitiku avalikku kuvandisse oli sisse kirjutatud tema "võimalik süü", mingi must plekk, Achilleuse kand, kapiluukere, kompra. Mis iganes. Kummati tõi see vigadus Kurt-poisi rahvale lähemale, sest just sellele nõrgale kohale sai alati koputada, selle läbi teda juhtida ja inimlikkustada ning selle läbi temaga ka samastuda. Kurti "võimalik süü" oli tegelikult kogu Austria rahva hämar kaassüüdlus, mis tegi Kurti omaks poisiks. Ja see oli hea. Ei saanud ju lubada ennast valitsema monumentaalselt puhast ja moraalset üliinimest, kes oma jumalikus ülimuslikkuses on täiesti kontrollimatu. Tema hõlma ei hakka ju keegi. Parem ikka omad pätid pukis, kui tõmmu ja laitmatu latiino lakaredelil, eksju?Noja Kurt võitiski valimised. |
|
|
||
|
||
|
| Estonian Art 2/03 (13) | Published by the Estonian Institute 2003 | ISSN 1406-5711 (Online) | ISSN 1406-3549 (Printed version) | einst@einst.ee | tel: (372) 631 43 55 | fax: (372) 631 43 56 | |
|