Plakatiterroristi ülestunnistused

Estonian Institute
Patrick Collerton
Ma tahaksin midagi üles tunnistada - olin plakatiterrorist. Üheksakümnendate alguses tegin Liverpooli ülikoolis tudengina pidudele propagandat. Omaenese tähtsusest joobununa hakkasin uskuma, et ainsad väärt asjad siin ilmas olid nood hedonistlikud piduõhtud. Igal viimasel kui kevadel ajasid järjekordsed tudengivalimised mind hirmsasse raevu, sest nad segasid minu reklaamikampaaniat.


Posters Minu plakatitele mõeldud parimad kohad võtsid ära meie esindajaks pürgivate üliõpilastest poliitikukandidaatide äbarikud katsetused. Vali leiborist Mike Lyons Üliõpilaste Varahoidjaks, Teenused aga Mitte Kärped - sedasorti loosung ei läinud mulle kunagi peale, erinevalt näiteks sellisest - Piduõhtu Wildlife'is - vea ennast kohale - Diskomuusika, Funk ja Soul.


Posters Minust sai tolle aja plakatisõja aktiivne tegelane. Ma rebisin maha poliitilisi plakateid, et enda omadele ruumi teha, korraldasin koiduaegseid äkkrünnakuid, tagamaks oma plakatitele parimad kohad ning katsin seinad tihkelt oma väljapanekutega, püüdes nii oma poliitiliste konkurentide seast välja paista.
See eluperiood meenub mulle valimiste ajal, kui poliitilised plakatid vallutavad kõik kuulutuspinnad, jättes varju tavapärased popstaarid ja tantsupeod. Nüüd, kus mu klubitamispäevad ammu möödas on, tekkis mul huvi sarnasuse vastu klubiõhtu-plakatite ja nende poliitiliste sugulaste vahel.



Posters Olen jõudnud arusaamisele, et tänapäeva poliitiliste parteide ees seisev kriitiline ülesanne on samasugune nagu kunagi meil, kui üritasime oma pidudele kaasa haarata võimalikult rohkesti rahvast. Probleem seisneb ikkagi selles, kuidas köita keskosa tähelepanu. Praegu ei püüa edukad poliitilised parteid äärmuslike poolte, vasaklaste ja paremlaste, soosingut - nad tahavad saada endale ühiskonna kõiki pooli ja seega kõige rohkem hääli. Just niisama nagu meie tahtsime kaasa haarata võimalikult suurt arvu inimesi ja pidada kõige suuremaid pidusid. Kuna poliitilised parteid nihkuvad kõik keskme poole, on nende poliitikat üha raskem üksteisest eristada. Tulemuseks on see, et inimesed hääletavad poliitikute ja poliitiline partei poolt, kes neile kõige rohkem meeldib. Oma klubiõhtutega püüdsime meie luua uut brändi. Selleks otstarbeks tahtsime toota reklaami, mis oleks lahe, mõnus ja tekitaks sõbraliku sooja karma. Nagu poliitikas, oleks lausung "astuge sisse, kõik teretulnud" alltekst ka meie kampaanias, ainult muidugi ajakohasema kujundusega. Me ei üritanudki ligi meelitada äärmuslikemaid klubilisi, kellele meeldisid niisugused erilised kohad nagu Goth, Hard Rock ja Hardcore Nosebleed Techno, sest see oleks eemale peletanud meie võimaliku külastajaskonna keskmise massi. Tahtsime inimesi ühendada, mitte mängida nende erisuste peale.


Posters Vägagi peibutaval viisil andis Uue Leibori (New Labor - i. k.) brändimine ja kogu Tony Blairi kogemus mõista, et on saabumas külluseajastu. Uus Leibor võttis oma kampaanias koguni kasutusele House'i muusikast pärineva D'Reami laulukese "Kõik läheb aina paremaks" ("Things Can Only Get Better" - i. k.). Minu vaatekohast oli neist saanud linna parim ja suurim partei, kuhu inimesed end meelsasti kirja panid. See oli esitlemise triumf, saavutatud higi ja inspiratsiooni abil.


Posters Meie oma pidudega olime silmitsi täpselt samade probleemidega kui poliitilised parteid. Kuidas saada brändi, millega klubiinimesed ennast samastavad, mis sisendab neile turvatunnet, et ta kuhugi kuulub? Kõigepealt peab plakat olema õige. Me piinlesime ja vaevlesime oma plakatite üle, pannes igaks peoks kokku uue. Klubi nimi oli Wildlife, mis oli üldine bränd, nagu poliitilise partei nimi. Labour Party, Conservative Party, miks siis mitte Wildlife'i Partei? Iga plakati jaoks mõtlesime välja erineva tegelase: Funk-Lõvi, Tantsiv Skelett... Niisugused nimed läksid inimestele peale - meie parlamendiliikmed. Meie noorukeste ajude jaoks olid need kujud suurepärased, lahedad ja naljakad.


| Estonian Art 1/03 (12) | Published by the Estonian Institute 2003 | ISSN 1406-5711 (Online) | ISSN 1406-3549 (Printed version) | einst@einst.ee | tel: (372) 631 43 55 | fax: (372) 631 43 56 |